Just äsja käisin loomas ühendusi Moldovas. Seni on mind ja Moldovat ühendanud suure südamega inimesed, kes tulevad meile tipphooajal appi. Ilma nendeta ei valmiks marjakarbid, ilma nendeta ei jõuaks marjad poodi ja ilma nendeta ei suudaks me poodides taset hoida. Super inimesed! Aga ega ma neid kõiki ju ei tunne ju veel nii hästi. Rinnus põksuvat tänulikkust saatis ärevus teadmatusest, sest ikkagi sõit uude riiki ja ootamas olid uued näod – inimesed, kellega kohtun sel reisil esmakordselt. Ja no tegelikult läksin sinna üldse mureleid otsima. Marjad leidsin üles, aga leidsin ka palju muud. Näiteks hindamatud ühendused. Imelised asjad juhtuvad, kui laua taga istuvad inimesed, kes jagavad kirge ja on uhked selle üle, mida ja miks nad iga päev teevad.
Üldiselt saan ma inimestega kontakti ja ühenduse kiirelt, sest olen avatud südame ja meeltega – kuulan meelsasti ja tunnen küsides alati inimese vastu siirast huvi. Olen megatänulik, et sain kinnitust teadmisele, et kontakti on palju raskem saavutada telefoni, videokõnede või Whatsappi vahendusel. Südamest-südamesse rääkimine kannab emotsioone ja koos ühes ruumis viibimine viib vestlused märgatavalt sügavamatesse kihtidesse. Võtsin Moldovast kaasa palju häid ühendusi. Reisin tööga seoses palju, ehkki tegelikult poleks see paljude äripartneritega kaugeltki vajalik. Kuid ühendused pole jäävad ega tohiks olla iseenesest mõistetavad. Ühenduste hoidmiseks on embused, põsemusid, kätlemine, pilgud ja räägitud sõnad otsatult olulised. Mina usun, et äri toimub inimeste ja nende vahel tekkinud ühenduste, mitte ettevõtete vahel.
Ahjaa, marjamehena pean veel murelite juurde tagasi tulema. Nimelt nägin 28 marja-aasta jooksul esimest korda oma silmaga murelipuude õitsemist. Haruldane vaatepilt, kuna õitsemisperiood on ainult loetud päevadel aastas ja igal aastal on need olenevalt ilmast ka erineval ajal, +/- 2 nädalat. Nüüd oli minu aeg näha loodust sellisel moel tärkamas ja võtta seal põldudel korraks üks paus ja kuulatada, mida mesilasel ja linnulaulul mulle öelda on. Nautisin seda pausihetke ja kuigi see oli üürike, siis mulle väga vajalik ja tähendusrikas.
